Esileht > Tegemisel
in-ruum

Tegemisel
20.03.2003

Dokumentaalfilm "Parema elu nimel"

Viimasel ajal räägitakse palju depressioonist ehk siis haigusest, mida iseloomustab meeleolu langus, masendus ja kapseldumine.
Üheks põhjuseks, et depressiooni temaatika on tõusnud avalikkuse tähelepanu keskmesse on 2002. aastal läbiviidud pilootuuring eestlaste vaimsest tervisest. Andmed, mis selle käigus saadi olid masendavad. Ligi 75 % eestlastest kannatab vähemalt kord aastas tugevat stressi all. Pidev stress ja ravimata depressioon on ka üks oluline enesetappude põhjus.

Nendest uuringutulemustest haaras kinni meedia, kes hakkas depressiooni teemat võimendama, kuid jättis mainimata, et selles uuringus osales ainult 200 inimest, kelle järgi tehti üldistus kogu elanikkonnale. Milline on aga tegelik olukord - seda ei oska hetkel keegi öelda. Eriala spetsialistid tunnistavad ainult, et aasta aastalt on nad üha enam diagnoosinud patsientidel depressiooni kui haigust.
Ungaris oli enesetappude arv Euroopa suuremaid. Statistika langes koheselt, kui riik hakkas doteerima antidepressante. Nii Lätis kui Leedus doteerib riik läbi meditsiinisüsteemi 90 % ravimi hinnast.
Eestis on doteeritakse ainult vanema tüübi antidepressante 50%ga.

Depressioon on kogu maailmas aktuaalseks kõneaineks. Teleseriaalis "Soprano" käib peategelane psühholoogi juures ning neelab Prozacit. Prozac on maailma enimmüüdud antidepressant, olles ilmselt ka medikament, mille toime üle on enim vaieldud ning mida on ordineeritud 28. miljonile patsiendile enam kui 100 riigis. Nagu enamusel ravimitel on ka antidepressantidel väga palju kõrvalmõjusid.
Ally Macbealile soovitatakse Zolofti, mis teeb meele rõõmsaks ja peletab masenduse. See seab ta ette tõsise probleemi: kas tablettidega või ilma?
Ameerikas võtavad tuhanded üliõpilased eksamite ajal antidepressante, sest nad teavad, et just nüüd panevad nad aluse oma karjäärile ja peavad olema konkurentsivõimalised. Ükskõik milliste vahenditega. Eesti üliõpilased on samuti sellel teel liikumist alustanud.
Antidepressantide läbimüük kasvab Eestis igal aastal ligi kaks korda. Kuid ikkagi tarbitakse neid oluliselt vähem kui näiteks Soomes ja Rootsis. Üheks põhjuseks on jällegi depressiooni aladiagnoositus. Lisaks on mitme kuu pikkune ravikuur patsiendile väga kallis.

Võib kindlalt väita, et depressioon kannab ühiskonnas negatiivset märki. Põhjuseks on erinevad müüdid, mis depressiooni ümber keerlevad. Seda võrdsustatakse vaimuhaigusega või muude mentaalsete hädadega. Kuid tegelikult on depressioon biopsühhosotsiaalne haigus. See võib olla päritav või tekkida kohanematusest sotsiaalse keskkonnaga, psüühilisest pingest. Depressioon on kindlasti korrelatiivses seoses ühiskondliku arenguga ja on selle indikaator. See haigus ootab oma aega, millal kujuneb välja sobiv kasvupinnas, kus ta saab tärkama hakata. Piltlikult öeldes - me kõik kanname seda haigust kogu aeg endaga kaasas.
"Parema elu nimel" on dokumentaalfilm, mis räägib avameelselt depressioonist ja uurib selle haiguse seoseid sotsiaalse keskkonnaga. Fookuses on inimesed, kes võitlevad ja on võidelnud selle haigusega. Miks haarab depressioon võimu inimese üle ja milline on selle haiguse kasvupind ning
kuidas saavutada uuesti kontroll enese üle ning kuidas elada väärtusliku elu? Need on küsimused millele filmi autorid otsivad vastuseid.

Loe lisaks

Rezissöör: Märt Sildvee
Produtsent: Meelis Muhu

 

Tehtud

Tegemisel

Kontakt